Käibemaksukohustuslane – olla või mitte olla?

Alustavale väikeettevõtjale on see üks esimesi küsimusi – kas registreerida käibemaksukohustuslaseks või mitte. Kuigi ma pean mainima, et sellele küsimusele ei ole ma pidanud väga palju vastama. Samas on see teema, millest ei saa üle ega ümber ning kui Sina veel ei tea vastust sellele küsimusele, siis võib-olla on Sulle alljärgnevast abi.

Vastus sellele küsimusele sõltub mitmetest asjaoludest. Kõigepealt tuleb Sul aru saada, mis kaasneb käibemaksukohuslusega – millised õigused ja kohustused. Seejärel on juba lihtsam otsustada, kas seda on kasulik teha kohe või kuni asjaolud sunnivad (nt. piirmäärade täitumisel, suuremate investeeringute kavandamisel).

Peamised eelised on alljärgnevad:

  1. Ostes kaupu ja teenuseid kujuneb ettevõtte kuluks arvel näidatud käibemaksuta summa. Kindlasti oled märganud, et alati on arvetel välja toodud: summa käibemaksuta, käibemaks, summa koos käibemaksuga (“tasuda” rida). Sisuliselt tähendab see seda, et ettevõtja saab 20% soodsamalt oma kaubad ja teenused kätte kui eraisik. Samas ei tähenda see seda, et kohe kauba või teenuse eest tasumisel tuleb vähem raha maksta. Müüjale tuleb maksta siiski arvel näidatud lõppsumma, kuid riigilt saad käibemaksu tagasi küsida või maksad oma kaupade/teenuste pealt arvestatud käibemaksu selle võrra vähem (vt allpool käibemaksu maksmise arvutamise valemit).
  2. Rahvusvaheliste tehingute puhul juriidiliste isikutega tekib samuti õigus saada kui ka müüa kaupu/teenuseid käibemaksu võrra soodsamalt. Näiteks ostes teiselt ELi juriidiliselt isikult kaupu/teenuseid, kujuneb käibemaksu summaks 0%. Sellist võimalust aga ei kaasne, kui ettevõte pole käibenaksukohustuslane.

Peamised kohustused on alljärgnevad:

  1. Lisada oma kaupadele ja teenustele käibemaks. Näiteks kui Sinu peamiseks kliendiks on eraisik, siis tema jaoks tähendab see 20% kallimat kaupa/teenust võrreldes (mittekäibemaksukohustuslase kaupade/teenustega). Kui Sinu ostjaks on juriidiline isik, siis ei “kaota” ta midagi (vt. eelmist pkt 1.).
  2. Esitada iga kuu 10ndaks kuupäevaks TSD (tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioon) ja iga kuu 20ndaks kuupäevaks KMD (käibemaksudeklaratsioon) eelmise kuu kohta. TSD tuleb esitada ka siis, kui firmas pole ühtegi töötajat ehk esitad iga kuu 0-dega deklaratsiooni.

Mida kujutab endast KMD (käibedeklaratsioon)? KMD on selline aruanne, milles tuleb välja tuua eelmise kalendrikuu müügid ja ostud. Hästi lühidalt öeldes tuleb deklaratsioonil välja tuua käive ehk müügisumma ilma käibemaksuta ja ostetud kaupade/teenuste käibemaks. Samuti tuleb detailsemat infot jagada tehingute kohta, mille väärtus on üle 1000€ (käibemaksuta summa). Loomulikult on deklaratsioonil veel mitmeid täpsustusi (nt. ELi müüdud, ostetud kaubad/teenused), kuid nendel hetkel pikemalt ei peatu.

KMD tulemus on see, mis näitab, kas riigile tuleb käibemaksu maksta või saab selle hoopis riigilt tagasi küsida. Alljärgnevalt ongi oluline aru saada, kuidas maksusumma arvutatakse. Kõige lihtsama juhtumi puhul arvutatakse see nii:

müüdud kaupade/teenuste käibemaks – ostetud kaupade/teenuste käibemaks=+-käibemaks

Kui müügi käibemaks on suurem ehk summa tuleb positiivne, tuleb riigile käibemaksu tasuda. Kui ostude käibemaks on suurem ehk summa tuleb negatiivne, on õigus riigilt käibemaks tagasi küsida.

Tulles tagasi nüüd peamise küsimuse juurde, käibemaksukohustuslane olla või mitte olla või õigemini, millal hakata, sõltub sellest (pole tähtsuse järjekorras):

  1. kes on su peamised kliendid – eraisikud või ettevõtted? Kui nendeks on eraisikud, siis ei tasu registreerimisega kiirustada, sest saad pakkuda võib-olla madalamat hinda kui konkurendid.
  2. kas on tulemas suuremaid investeeringuid? Kui ees on ootamas mõne seadme või suuremas koguses materjali ost, siis on mõistlik käibemaksukohustuslase eelised ära kasutada.
  3. kas on plaanis välistehingud? Kui pigem küll, siis on tõenäoliselt kasulikum hakata.
  4. kui suureks kujuneb ettevõtte kalendriaasta käive? Alates 2018 aastast on kohustus hakata käibemaksukohustuslaseks 40 000€ ületamisel (seni oli piirmääraks 16 000€). Kui ettevõtte kalendriaasta käive jääb alla mainitud summa, on käibemaksukohustuslaseks hakkamine vabatahtlik.
  5. tulude-kulude suhe? Esimesel aastal võib tihti olla nii, et kulusid on palju, aga tulud veel tagasihoidlikud. Sellisel juhul on mõistlik ära kasutada käibemaksukohustuslase eelised.

Niisiis, kui Sul on vastus nendele küsimustele teada ja leiad, et maru kasulik on hakata käibemaksukohustuslaseks, siis siit leiad infot, kuidas seda teha.

Kui Sa jõudsid järeldusele, et aega küll selle kiire asjaga 🙂 siis on Su elu mitmetigi lihtsam – puuduvad kohustuslikud igakuised deklaratsioonid ning võimalik, et pole vaja ka igakuiselt raamatupidamist tellida.